Taimetoitlane, vegetaarlane, lakto-ovo-peskovegetaarlane, aga mitte vegan!

– 3 minutes read by Kelly –

 

smuuti-pealt
Foto: Kelly Treu

Heal lapsel mitu nime. Ma ise ütlen enda kohta taimetoitlane, aga kõige õigem oleks öelda ilmselt lakto-ovovegetaarlane või isegi peskovegetaarlane. Ma kohe räägin ka miks, aga first things first:

Ma ei räägi sellest siin sellepärast, et lihasööjaid ärritada. Ma olen ise ka liha söönud terve oma elu ja mul ei ole lihasööjate vastu mitte midagi. Ma ei ole taimetoitlane sellepärast, et ma armastan nii väga loomi või et see päästab maailma. If it’s meant to be… well, it will be. Ehk siis loomade mitte söömine ei tähenda seda, et nad ei sureks või et maailm poleks siis ohus. Veel vähem ei palu ma endale selgitada, miks jahimehed metsas jahti peavad ega liha poest ei osta. Mõrtsukad sellised.

Päris ausalt öeldes, siis minust sai taimetoitlane kuidagi väga… mitte teadlikult ja ootamatult. Peamine põhjus oli siiski sport ja tervis sh kehakaal. Lugedes internetis leiduvaid artikkleid vegani või taimetoitlaste kohta, siis 95% kirjutistest on kahjuks siiski halvustavad karnivooride suhtes. See, mis nüüd siia kirja läheb on eelkõige selles formaadis, et ma olen hetkel “katsejänes” kes vabatahtlikult proovib, paneb kõik kirja ja loodab, et teistel on siis nii lihtsam oma valikuid teha ja ka keegi kellele toetuda.

ohtusook-serveerituna
Foto: Kelly Treu

See teekond sai alguse septembris, mil kõik testid olid Innomedicas tehtud ja pilt selge, et muuta tuleb palju. Puhtalt ilma lihata olen olnud veidi üle kuu, eelnevad kuud olid loomalihavabad.

Ma ei ole vegan.

Las see olgu siia kirja pandud, sest kahjuks aetakse veganeid ja taimetoitlasi väga tihti sassi, olgu see siis tahtlikult või mitte.

lounasook
Foto: Kelly Treu

Öeldes ennist, et olen lakto-ovo-/peskovegetaarlane, siis inimkeeli öelduna tähendab see, et ma söön piimatooteid, mune ja kala. Asi läks kohe poole leebemaks, onju? Ei närigi ainult kapsast ja porgandit. Ja käsi südamel ütlen, et selle kolme kuu jooksul ma pole ennast peaaegu vist kordagi pidanud piinama toitudega, mis mulle ei maitse. Juurikad maitsevad, sest võib naljakalt ju kõlada, aga neid tuleb osata teha! Ja kõik muu on olnud igapäevane: kala sõin enne, mune samuti ja piimatooted – nendeta ei saaks ma kohe üldse.

“Selleks, et Eestis inimese tervis vastu peaks, peab sööma liha!”

Oh well.. las ma siis olen haige… või oota, ma tegelikult olen tervem kogu selle kolme kuu vältel olnud, kui need inimesed, kes mu kõrval päevast päeva liha söövad. Teisi sõnu, ma pole kordagi olnud haige ja minu ümber suured lihasõbrad jällegi aina nakatuvad. Tegelikult ma arvan, et asi pole väga kummaski. Või noh, loomulikult toitumine on ülioluline, ilma selleta ei saagi, aga need kes liha söövad, ei ole haiged mitte sellepärast, et nad seda tarbivad vaid lihtsalt, mida süüakse veel lisaks kõrvale ja millised on üleüldised toitumisharjumused, kogused, tasakaal ja lisapreparaatite kasutamine. 

Jah, taimetoitumisel on omad miinused. Üks kõige suuremaid miinuseid minu jaoks on see, et ma olen tihti üsna väsinud, aga samas väsimus tekib vara õhtul, ülejäänud päev on väga okei ja kerge olla. Aga see on tõesti vist ainuke suur miinus, mida tähele olen pannud.

smuuti-korvalt
Foto: Kelly Treu

Üldpildina seda hetkel kokkuvõttes, siis olen mõelnud küll, et hakkaks ikkagi uuesti linnuliha tarbima, aga samas, ma ei näe hetkel vajadust ja ma tunnen, et see taimetoidusöömine paneb mind ennast rohkem pingutama värsket toitu sööma ja oma teadmisi toitumisalaselt laiendama.

 


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s