Long time no see: eeskuju ja valikud!

–  4 minutes read by Kelly –

Oo wow! Aeg on möödunud kiirelt.

Ei ole unustanud seda lehte siin ja ikka iga päev kuulen (nüüd tegelikult juba harvem) tutvusringkonnast midagi blogi tegemiste kohta. Lahe on see, et peale mitut kuud on näiteks külma dušši challenge endiselt väga aktuaalne teema.

Põhjuseid, miks ma kirjutanud pole, on mitmeid: teatud pingutused on viinud sihile mistõttu need viimased kuud on elus nii palju muutnud, et tasakaal kõigi tegevuste vahel kadus mõneks hetkeks ära. Rõõm on aga see, et hakkan kõigega harjuma ja suudan vaikselt ka tasakaalu kõigi tegevuste vahele taas luua.


Tegelik lugu, mida tahtsin kirja panna, on hoopis miskit muud.

Olen sel teemal ka kõne pidanud gümnaasiumi ajal ning see mõte pole tänaseni kuhugi kadunud, lihtsalt tänaseks on see mõte jälle väga tugevalt esile kerkinud tänu blogile.

Kas olete mõelnud sellele, kui suureks eeskujuks te olete?

Tihti mõtleme ikka nii, et tahame olla eeskujuks endast noorematele ja/või nõrgematele. Võimalik, et paljud tegevused on sellised, mis panevad meid unustama kui tugev mõju meil tegelikult ennast ümbritsevatele inimestele on. Pean silmas seda, et enam jaolt ei mõtle me sellele, et mõju võib ulatuda ka tegelikult endast vanematele ja kogenumatele inimestele.

Ma tean, et olen võimeline oma tegevusega mõjutama vanuseliselt pisikest lasteaia last kuni pensionärini välja ja nemad omakorda on võimelised mulle mõju avaldama. Ja teate mis?! Ma ei räägi sellest, et ma avaldan mõju ainult siis, kui olen tubli, teen head, olen hea või saavutan midagi suurt. Olen eeskuju ka siis, kui käitun halvasti, olen halb, teen halbu asju või annan 101% endast, et läbi kukkuda kõikides oma ettevõtmistes.

See kas oleme negatiivselt või positiivselt inimestel silme ees annab reeglina ikkagi positiivse tulemuse, sest kui ma teen asju halvasti, siis on keegi, kes tahab minust parem olla ja kui teen/elan hästi siis tahetakse olla kas sama head või veel paremad.

Küsimus seisneb lihtsalt selles, mis moodi sa ise soovid, et seda asja lõpuks presenteeritakse. Kui inimene, kes sai sinust inspiratsiooni ütleb, et motivatsiooni allikaks oli keegi, kes tegi asju minimaalselt, elas üsna kesist elu ja andis peaaegu 99% ajast alla, siis see vist ei ole kõige meeldivam tunne. Jah olgu, kaldun üsna palju äärmustesse, aga tegelikult pole ju väga vahet kas elad keskmiselt oma võimalusi maha või täielikult, fakt on see, et keegi suutis sinu elamata elust kasu lõigata, mis sind pole kuidagi edasi viinud, aga teda jällegi on. Võrdluseks kõrvale võiks mõelda, et tänu sinu tegemistele, mis teevad sind ennast õnnelikuks, panevad vähem vinguma ja rohkem naeratama oled sa suutnud viia ka teised inimesed enda ümber selle hea eluni. Voala!

Miks ma sellest räägin? Blogiga tihedamalt tegeledes puutusin väga palju kokku lugejatega, kellele läks kogu see teekond siin korda. Ja tegelikult ega paljud teist ei puutu minuga igapäevaselt kokku, küll aga puutub igapäevaste toimingute ja valikutega kokku minu perekond ja lähedasemad sõbrad. Kujutage ette seda mõju neile, kes mind igapäev ei näe. Momendil on see olnud piisavalt suur, et inimesi sellest mõtlema ja rääkima panna, mõni tublim isegi tegutseb. Aga mõelge nüüd mu lähedastele, kes selle kõigega iga päev kaasas on käinud.

Kõik on väga hästi kuni mõistlikuse ja teadlikuse piirideni. Tänaseks päevaks on mõju selline, et väike vend (kes ilmselt ongi sellises eas, kus kõik, mida teevad vanemad vennad ja õed, on kõige õigem ja parem ja tema tahab ka nii) on otsustanud süüa ainult seda, mida sööb õde. Lihtsalt on üks väga-väga oluline asi, mida kasvav organism kindlasti väga vajab ja mida mina ei söö, see on liha. Õnneks tema jaoks on liha sama nagu minu jaoks on šokolaad. Ta valiks iga kell pigem liha kui mõne kommi. Seevastu mina olen täielik vastand, ma pigem pistaks põske ühe šokolaadi kui sööks midagi korralikumat. See tähendab seda, et ta võib ju mõne päeva üritada lihast eemal olla, aga õnneks kui keegi teine perest sööb, siis sööb ikkagi tema ka.

Kui see nii poleks, siis mul ei jääks muud üle kui alustada taas liha söömist, milleks ma antud hetkel ei tunne mingit vajadust.

Niisiis mõju on suur, näiteid on palju ja seda igast valdkonnast. Lihtsalt peab ju olema miski, mis suudaks sind panna vaatama rohkem peeglisse, et kanda iga päev veidike raskemat koormat kui eile. Täpselt nii nagu treeningsaalis. Mida raskemat koormat kanda saad, seda tugevam oled, seda parem oled ja seda rohkem raskelt kätte saadud töövilju nautida saad.

If it doesn't challenge you,It won't change you!

 

 


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s